Reflektsioon

Kasutades otstarbekalt Tartusse tagasi minekuks bussisõiduaega, sai valmis minu reflektsioon kursusele digitaalsete õppematerjalide koostamine, mis mõned tunnid tagasi just läbi sai.

Kursuse ülesehitus ja sisu

Kõige kasulikumaks hindan sisupakettide uurimise ülesannet – kuna vaatlesin lõpuks kolme keskkonda, siis sain proovida väga erinevaid võimalusi. Kolmas keskkond küll nö liitus seetõttu, et töö juures seda on võimalus kasutada. Samas vastupidiselt mulle väga ei sobinud nutiseadmetele õppematerjalide koostamise ülesanne. Võibolla jäin ka ise liiga piiratuks, aga minu jaoks oli see ülesanne väga sarnane veeb 2.0 vahendite ülesandega. Peab ütlema, et mulle oleks meeldinud rohkem see ülesanne, mis 2015 oli, ehk arvutipõhiste testide ülesanne. See, et eelnevatel aastatel see olnud on, ei ole minu kui õppija jaoks ju oluline – mina ei ole seda läbinud. Ma olen sel teemal läbi töötanud küll mitmeid eri keskkondi, kuid oleks olnud huvitav mis keskkondi ka teised välja toovad ning kirjeldavad, kuidas neid kasutavad. Seda ülesannet võiks siiski planeerida õppesisusse, aga võibolla saaks seda kuidagi teise nurga alt käsitleda – nt mitte, et mis keskkonnad olemas on, vaid kuidas keskkondi kasutada saab – mis võimalused neis on vms.

Jätka lugemist

Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Teie ülesanne on katsetada ühte rakendust ning kirjutada selle kogemuse põhjal postitus. Nutiseadmetele õppematerjalide loomise rakendusi on kindlasti veel, nii et võite oma postituses ka mõnele muule rakendusele keskenduda.

Pean ka seekord end taas kordama – mul puudub täielikult varasem kokkupuude e-õppematerjalide koostamisega. Eelmise semestri käigus läbitud ainete raames aga olen õppinud mõnda 1:1 klassiruumi rakendust tundma. Selliseid on näiteks Socrative ning Kahoot!. Socrative’i olen mõned korrad kasutanud ka oma tööalaste koolituste tagasiside saamiseks – selleks on see vahend väga mugav – tagasiside või ka testi tulemused on näha kohe ning õppijatega on võimalik testi küsimused-vastused ka kohe pärast selle tegemist läbi arutada. Lisaks sellele olen täheldanud, et selline testimise viis tekitab ka täiskasvanutes põnevust – see on senini kõigile minu koolitusel osalejatele olnud uus lahendus.

Küll aga kuna varasemalt e-õppematerjalidega kokkupuudet ei olnud, siis just seda tahtsin ka proovida. Otsisin internetist mis vahendeid veel on lisaks ülesandes toodud kolmele. Sattusin kõigepealt lehele, kus oli toodud programm Serif PagePlus, mille kirjeldus tundus piisavalt meeldiv lühikeseks katsetuseks – põhimõtteliselt hakka kohe tegutsema, ei vaja erilisi teadmisi/vilumust. Nagu mul juba kombeks on saanud, siis ma tahan saada võrdlusmomenti. Võtsin ette teise otsingu ning selle tulemustest võtsin katsetamiseks kõige kõrgemalt hinnatud rakenduse Atavist.


Seega siis kõigepealt Serif PagePlus.

Esiteks on tegemist tasulise programmiga, kuid sellel on 30-päevane proovimise võimalus. See rakendus eeldab arvutisse laadimist ning on omajagu mahukas (u 200 MB). Avades selle programmi eeldasin loetud jutu põhjal midagi hoopis muud. Lihtsusest ja arusaadavusest oli asi väga kaugel.

Serif_1

Seda programmi ma pigem võrdleksin mingi pilditöötlustarkvaraga, sest võimalusi selles programmis on väga palju. Natuke liiga palju alustuseks. Küll aga positiivsemalt poolelt – kasutajale antakse rakendusse sisenedes ette valik valmis kujundustest – kui midagi neist sobib, siis edasi on juba lihtsam. Piisab vaid Serif_2olemasoleva kujunduse peal olevate tekstide muutmisest.

Samas selle programmi katsetamine jäi kiiresti pooleli, sest selgus, et prooviversioonis ei ole võimalik valmis materjali muul moel kui vaid välja printides või programmi enda salvestatud formaadis (*ppp) säilitada või levitada. Teiseks põhjuseks oli ka see, et väga paljud põnevamad võimalused olid piiratud.

Kõik funktsioonid, mis olid punasel taustal, olid kasutatavad vaid tasulises versioonis.

Seega kui ei ole just soovi maksta 89,99 naela, siis pigem seda programmi ei soovita.


Ja siis sattusin rakenduse Atavist juurde.

Põhimõtteliselt täielikult Serif PagePlus’i vastand – tasuta (va mõned funktsioonid), esimesest pilgust arusaadav, lihtne, kohe kasutatav. Konto loomine on väga lihtne – mõned registreerimisväljad, e-maili kinnitamine (mida ei ole vaja teha kohe) ja saabki materjali looma hakata.

Atavist_1

Seda rakendust ma võrdleksin eelnevat katsetatud Weebly’ga. Väga tuttav tuli kõik ette. Valid “New Project” ja hakkad pihta. Oma materjali saab jagada sektsioonideks (lehtedeks). Kohe on võimalik lehele anda pealkiri, valida kujundus. Kujunduse valikuid aga on võrdlemisi vähe. Ka saab määrata kas lehel on võimalik navigeerimist kasutada (vajalik, kui materjalis on rohkem sektsioone).

Atavist_2

Tekstilist juttu saab kohe kirjutama hakata. Kui aga on soov lisada multimeedia vm vahendeid, näeb olemasolevaid võimalusi vasakul üleval servas oleva “+” nupu alt. Erinevaid vistustatavaid võimalusi on palju nii et täiesti vabalt oleks saanud seda rakendust proovida ka veeb 2.0 vahendite katsetamise käigus.

Atavist_3

Põnevamatest vahenditest toon välja mõned:

  • Giphy – lisa oma materjalile ükskõik milline gif-animatsioon.
  • Text overlay – enda valitud pildile on võimalik tekst peale kirjutada (a la tee ise tüüpiline Facebook’i sügavamõtteline pilt).
  • Code – teksti sisse on võimalik lisada väljavõtteid erinevatest koodijuppidest. Õppijale saab ka ploki pealkirjas välja tuua mis keelega on tegemist.
  • Chart – kui ühendada Google Sheets Atavist’iga, on võimalik seal olevatest andmetest ka õppematerjali luua tabeleid.
  • Parallax image – lisa materjalile pilt, millest on osa näha. Kui materjali üles-alla kerida, siis näeb liigub pilt oma “kasti” sees kaasa.
  • Image comparison – kaks pilti kõrvuti, pilte on võimalik võrrelda lohistades pildi keskel olevat lahkjoont.

Lisaks on olemas veel aga terve hulk teisi vahendeid, mida oma materjali lohistada saab. Ei puudu ka “Embed”-koodi lisamise võimalus.

Igal hetkel on võimalik oma loodud materjali vaadata. Eriti positiivsena toon välja, et juba eelvaadet on võimalik näha kahte moodi – arvuti/tahvli või siis nutitelefoni vaatest.

Atavist_4

Kui materjal saab valmis loodud, saab selle avaldamiseks vajutada nuppu “Publish” ning see on netist kättesaadav. Kui aga tahta piirata kättesaadavust, peab aga tasuliste võimaluste juurde minema.

Oma katsetuste põhjal saan väita, et kui on vaja luua e-õppematerjal, mis jääbki veebipõhiseks, siis Atavist on selle loomiseks teistele võrdväärne konkurent oma lihtsuselt ja loogilisuselt.

Minu algelist katsetust näeb siit: https://signe.atavist.com/katsetused


Link ülesandele: https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/03/22/neljas-teema-oppematerjalide-koostamine-nutiseadmetele/

Veeb 2.0 vahendid

Veeb 2.0 vahendid

Tutvuge lugemismaterjaliga, katsetage mõnda teie jaoks uut ja huvitavat vahendit ning koostage kursusekaaslaste jaoks õpetlik ajaveebipostitus. Linkige oma postituses ka loodud sisule, kui te katsetatud vahendiga midagi valmis tegite.

Milliseid sisuhaldusvahendeid te ise kasutate (Weebly vms)? Milliseid täiendavaid vistutuskoodi pakkuvaid keskkondi te lisaks lugemismaterjalis nimetatutele teate? Kas on mingeid olulisi vistutatava sisu tüüpe (videod, esitlused, interaktiivsed harjutused, ajateljed, jne), mis on mul üldse välja jäänud?

Minu kokkupuuted sisuhaldussüsteemidega piirduvad põhimõtteliselt ainult WordPressiga. Aasta siis võis olla 2012, kui oma esimest blogi alustasin. Selleks uurisin nii Blogger kui WordPressi, kuid kuna siis meeldis mulle rohkem WordPress, olen ma selle juurde jäänudki. Olen päris mitmelt poolt kuulnud, et WordPress on keerulisem kui Blogger, kuid minu jaoks oli asi pigem vastupidi. WordPressi puhul meeldib mulle selle loogilisus. Vasakul asuvalt menüüribalt on võimalik väga lihtsalt erinevaid tegevusi leida, sätteid määrata jne. Kogu postitustega seotud lisainfo on paremas servas. Kõik nupud on kergesti leitavad. Küll aga lisavõimaluste otsimine võib aega võtta. Nüüd kui seda õpingute blogi alustasin, teadsin, et tahan luua igasse ainesse kategooriad/rubriigid ning et kõik erinevatesse rubriikidesse määratud postitused tuleksid eraldi rubriigilehele. Selle võimaluse otsimine võttis aega. Võimalik, et seda saab ka loogilisemalt teha, kuid mina kasutan selleks nii uut kui vana WordPressi kujundust.

Jätka lugemist

Sisupakettide koostamise vahendid

Sisupakettide koostamise vahendid

Kirjutage saadud kogemuse põhjal ajaveebipostitus, tooge seal välja kasutatud vahendi plussid-miinused ja võrrelge varem teie poolt kasutatud õppematerjalide koostamise vahenditega. Lisage ka link enda koostatud õppematerjalile Moodle’is.

Kuna varasemat kokkupuudet õppematerjalide sisupakettide koostamisega ei ole, siis võtsin eesmärgiks uurida mitmeid erinevaid võimalusi. Seega katsetasin Xerte ja eXe Learning keskkonda. Nende kasuks otsustasin seetõttu, et võimaldavad koostada sisumaterjali ilma vesimärgita. Udutu jätsin kõrvale sest see ei sobi mulle just Udutu vesimärgi tõttu. Enda seisukohalt aga miinusena toon välja selle, et mõlemad rakendused eeldavad eraldi installeerimist – kui ma tahaksin selle kasutusele võtta näiteks töö juures, siis on kohe rida takistusi ees. Kasvõi näiteks juba see, et töö arvutitesse lubatakse installeerida ainult asutusesiseselt eelnevalt aktsepteeritud tarkvara. Kui rakendus oleks ainult veebipõhine, ei oleks probleemi. Udutu eelis on aga veebipõhine kasutamine.

Ja siis kui olin katsetamise/proovimise just selleks korraks lõpetanud, selgus, et töö juurde on hiljuti organiseeritud Articulate Storyline – seega uudishimu sai võitu ning pidin ka selle programmi siiski järgi proovima.

Proovimisel üritasin katsetada erinevates keskkondades sarnaseid asju (lisaks üldülevaate saamisele), et võrrelda kuidas on need rakendused üles ehitatud, mis on plussid ja miinused. Toon need kohe välja:

Xerte
Eelised: 
+ palju võimalusi
+ lihtne vaadata lõpptulemust
+ lisatavaid elementidel pisipildid (näeb, mis miski teeb)
Miinused:
- keeruline paigaldada (ei proovinud järele, kasutasin TLÜ serverit)
- algul keeruline aru saada millest alustada
- eksportimise võimalus pigem keeruline leida
- puudub eestikeelne menüü
- puuduvad selgitused (tooltip'id) mida miski teeb

eXe Learning
Eelised:
+ eestikeelne menüü (kahjuks osaline)
+ lihtne paigaldada
+ eksportimise võimalus kergelt leitav
+ palju erinevaid kujundustaustu
Miinused:
- elementidel (iDevices) puuduvad selgitused
- mõned elemendid keeruliselt üles ehitatud, vaja katsetada
- algul keeruline aru saada kuidas element välja näeb
- vähe erinevaid võimalusi

Articulate Storyline
Eelised:
+ lihtne paigaldada
+ programm on arvutis, mitte veebilehel (saab töötada ka võrguta)
+ tuttavad menüüd ja käsud
+ igal sammul Preview võimalus (nii vaate kui terviku kohta)
+ palju erinevaid võimalusi sisu loomiseks
+ võimalus materjalile lisada erinevate asenditega inimese pilte
+ sisupaketi avaldamisel mitmeid võimalusi
Miinused:
- tasuline, 30-päevase prooviajaga
- keeruline videosid lisada
- sisu saab teha eestikeelse, kuid süsteemsed teated/nupud 
inglise keeles
- loodud sisupaketi loomisel tuleb .zip faili saamiseks eraldi 
valik teha

Jätka lugemist

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Õpiobjekti kui mõistet defineeritakse erinevalt. Tutvudes Hans Põldoja loengumaterjalidega (Põldoja, 2016), jäi mulle silma David Wiley definitsioon (alternatiivina IEEE Learning Object Metadata definitsioonile), kus õpiobjektina mõistetakse digitaalseid materjale, mida saab kasutada õppimise toetamiseks. Võrreldes teiste toodud definitsioonidega määratleb see minu jaoks kõige konkreetsemalt õpiobjekti piirid.

Õpiobjektide, ehk digitaalsete õppematerjalidega on minul kokkupuudet veel võrdlemisi lühikest aega. Varasemad õpingud olid ülikoolis (aga ka samaaegses kutsehariduse omandamises) veel pigem õpetaja-pliiats/paber meetodil ning samuti ka tööalane väljaõpe. Nüüd taas õpinguid alustades aga on selgelt näha, et ajad on muutunud. Varasem õpetamis- ja teadmiste jagamise viis ei ole kuhugi kadunud, kuid väga paljuski on juurde tulnud õpinguid toetavad e-materjalid. Eelmisel sügisel läbisin ka esimese MOOC-kursuse Tartu Ülikooli juures. Eks iga selline kursus on üles ehitatud erinevalt, aga läbitud kursusel oli näiteks põhimõtteliselt nö 24-7 abi. Kas see tingimata vajalik oli, on juba iseasi. Samas aga annab see (või üldse e-õpe) õppijale võimaluse valida õppimise aeg enda eelistuste ja sobivuse järgi. Ka töö-alaselt on pigem suund e-põhisele õppele – üleasutusesed koolitused põhiteadmiste (nt infoturbe alal) on nüüd juba e-koolitustena olemas. Enamus asutuse koolitusi aga e-vormi jõudnud ei ole.

Jätka lugemist

Õpileping

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Selles aines – digitaalsete õppematerjalide koostamine – huvitab mind päris mitu teemat. Esiteks repositoorium – millised on olemasolevate võimalused, kuidas minu koostatud õppematerjalid sobituksid nendesse või kas üldse sobituksid? Teiseks õppematerjalide koostamine  – kuidas on seda kõige otstarbekam teha, millised on vahendid jne. Riigiasutuses, kus töötan, ei ole ühtegi õppematerjalide keskkonda, repositooriumi kasutusel – millised on võimalused siiski otstarbekalt materjale jagada (siseveeb, failiserver jne).

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Minu eesmärk on leida teema punkti all mainitud küsimustele vastused – töötan pea igapäevaselt nende teemadega või siis koolitan uusi koolitajaid. Uute töötajate väljaõppes kasutatakse palju minu koostatud materjale, kuid näen ja usun, et on ka otstarbekamaid võimalusi koolitusmaterjalide omandamiseks kui 5 h koos juhendajaga neid läbi töötada.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Tegelen aktiivselt õppematerjalide läbitöötamisega, loon blogipostitused, uurin kaasüliõpilaste postitusi, kommenteerin neid (või vähemalt üritan seda teha – kui mul midagi öelda ei ole, siis on raske ka kohustuslikus korras kommenteerida – ei näe mõtet lisada kommentaari ala “mina arvan ka nii”). Välja pakutud hindamisvõimalustest koostan kindlasti ise õppematerjali, tõenäoliselt individuaalselt, sest koostan oma asutusele koolitusmaterjali. Tahaksin, kui leian, tutvustada kontakttunnil mingit vahendit või siis teha ka vikipeedia artikkel.

Ülesanded üritan teha ära tähtaegselt, et vältida tööde kuhjumist.

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Kindlasti on üheks teadmiste saamise allikaks õppejõu koostatud ja vahendatud materjalid. Aga paljuski on siin vahenditeks iseuurimine ja ka õppimine teistelt.

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Olen oma eesmärgid saavutanud, kui mul on valmis ka reaalselt kasutatav õppematerjal ja olen suutnud sellele leida ka asutusesisese paiknemise nii, et kõigil soovijail oleks võimalik seda kasutada. Õppeaine on minu jaoks edukalt sooritatud, kui olen saanud vähemalt B, isiklikult täielikult rahul oleksin aga siis, kui hinne on A.